Vastasin Riigikogu IRLi fraktsiooni liikmete arupärimisele kirgi kütnud teemal – praamiliiklus saarte ja mandri vahel.

 

Lugupeetud juhataja, austatud arupärijad!

Head Riigikogu liikmed!

17. juunil pöördusid 9 Riigikogu liiget minu poole arupärimisega ja esitasid küsimusi parvlaevaühenduste korraldamise kohta liinidel Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu.
Arupärijad märgivad, et vabariigi valitsus otsustas 2013. aasta sügisel, et otstarbekas on korraldada parvlaevadeühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel riigi äriühingu omandis olevate laevadega ning turult hangitakse vaid operaatoriteenust. Käesoleva aasta 12. juunil teatas valitsuskabinet, et riik kuulutab välja hanke, leidmaks kümneks aastaks operaatorit alates 1. oktoobrist 2016.
Arupärijate hinnangul olid valitsuse selgitused 2013. aasta sügisese otsuse muutmise kohta ebapiisavad ja vastuolulised.
Arupärijate küsimustele vastamiseks vaatas Riigikontroll läbi dokumendid, mis puudutavad valitsuskabineti protokolliliste otsuste ettevalmistamist ja hilisemat rakendamist arupärimises nimetatud teemal.
Samuti küsisime selgitusi endiselt majandus- ja kommunikatsiooniministrilt ning praeguselt majandus- ja taristuministrilt, Riigikantseleilt, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asjaomastelt ametnikelt, aktsiaseltsi Tallinna Sadam nõukogu ja juhatuse esimehelt ning Saaremaa Laevakompanii esindajalt.
Oma vastuses eeldan, et Riigikontrollile esitatud materjalid ja selgitused on tõesed ning täielikud. Selles veendumiseks me eraldi kontrollitoiminguid ei teinud.

Asun küsimuste juurde.
Esimene küsimus.

Milline on Teie hinnang valitsuse otsusele loobuda laevade ostust või ehitusest ning korraldada avalik konkurss operaatori leidmiseks koos laevadega olukorras, kus on teada, et turul puuduvad võimalikud alternatiivsed pakkujad?
Vastan
, kuid kõigepealt pean täpsustama, et kuigi arupärimise esitajad viitavad oma küsimustes valitsuse otsustele, pole parvlaevade teemal valitsus tegelikult oma istungil õigusjõulisi otsuseid või korraldusi teinud.
Küll aga on seda teemat arutatud valitsuskabineti nõupidamisel, mis on valitsuse liikmete nõupidamise vorm. Seal ei tee valitsus otsuseid vabariigi valitsuse seaduse mõistes.
Kabinetinõupidamistel on parvlaevade asjus esitatud info võetud teadmiseks, kujundatud seisukohti või antud heakskiit edasisele tegevusele.

Nüüd esimese küsimuse vastuse juurde. Valitsus on kollegiaalne organ, kes püüab langetada oma otsused konsensuslikult.
Riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et valitsuses ei olnud enam üksmeelset kindlustunnet 2013. aasta sügisel tehtud otsuse elluviimiseks, kuna elluviijate vahel olid erimeelsused.
Näiteks puudus Riigikontrollile antud selgituste järgi parvlaevad soetama pidanud Tallinna Sadama nõukogul veendumus, et laevade äriühingule soetamine ning nende hilisem opereerida andmine avaliku konkursi teel on kooskõlas riigiabi reeglitega.
Ühtlasi leiti nõukogus, et ministri suunised on ebaselged ja minister on äriühingu üldkoosoleku rollis andnud nõukogule selliseid suuniseid, mis ei kuulu aktsionäri pädevusse.
Ministeeriumi ametnikud seevastu leidsid, et antud juhul ei oleks olnud tegu keelatud riigiabiga ning Tallinna Sadama nõukogu lihtsalt otsis põhjusi, et protsessi venitada.
Riigikontroll ei ole õigusvahemees ning meie roll ei ole välja kuulutada ministeeriumi ja Tallinna Sadama vaidluses võitjat ja kaotajat.
Kokkuvõttes võib öelda, et selle asemel, et konstruktiivselt ja edasiviivalt tegelda parima praamiühenduse tagamisega, kulutasid ministeerium ja tema valitsemisel olev äriühing väärtuslikku aega viljatutes vaidlustes.

Teine küsimus
Kas valitsuse otsuse aluseks olnud memorandumis kirjeldatud operaatorihanke tingimused on käsitletavad suunatud riigihanke tingimustena?
Vastan.
Riigikontrolli hinnangul ei olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud hanke tingimused vedaja leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinil sellised, mis oleksid mõnd ettevõtet selgelt eelistanud.
Hanketingimused ning pakkumuste hindamise metoodika ei andnud Riigikontrolli arvates ühelegi pakkujale edumaad hanke võitmiseks. Korraldatud hange soosib pakkujat, kes vajab riigilt praamidega operaatoriteenuse osutamiseks kõige vähem dotatsiooni.

Kolmas küsimus
Millistel kalkulatsioonidel põhines valitsuse otsus kuulutada välja hange operaatori leidmiseks koos laevadega?
Vastan
. Valitsuskabinet sai kujundada oma seisukohta, toetudes nendele materjalidele, mis on esitatud valitsuse nõupidamisele ja talletatud vastavas infosüsteemis.
12. juunil 2014 toimunud valitsuskabineti arutelule esitatud materjalide hulgas oli memorandum kahel leheküljel, alternatiivide võrdlus ühel leheküljel ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitlus parvlaevaühendusest – kokku viis slaidi.
Samas ei ole valitsuskabinet oma hoiakute kujundamisel seotud talle esitatud kirjalike materjalidega, vaid on loomulikult vaba arvestama kõikvõimalikku muud infot ja muid asjaolusid.

Neljas küsimus
Valitsus on teavitanud, et ta kohustab AS-i Tallinna Sadam osalema operaatori leidmise konkursil, mis tähendab, et Tallinna Sadam peaks lisaks laevade omandamisele asuma tegelema ka operaatorteenusega. Millisel äriplaanil tugines valitsuse sellekohane otsus ning kas peate seda põhjendatuks?
Vastan.
Eeldan, et küsimuse esitajad on pidanud silmas Tallinna Sadama äriplaani. Korrektsuse huvides toon ära ka valitsuskabineti protokollilise otsuse sõnastuse 12. juunist 2014. See oli järgmine:
Tsiteerin: „Pidada vajalikuks, et konkurentsi tagamise eesmärgil AS Tallinna Sadam osaleb punktis 1 nimetatud riigihankel ja teeb toimingud hankel osalemiseks vajalike parvlaevade soetamiseks.“ Tsitaadi lõpp.
Selles viidatud punktis 1 on juttu kabineti otsusest toetada, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutab välja riigihanke vedaja leidmiseks parvlaevaliinidel.
12. juunil 2014 toimunud valitsuskabineti nõupidamise hetkel ei olnud Tallinna Sadamal nõukogu kinnitatud äriplaani Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinil parvlaevadega opereerimiseks ja selleks vajalike laevade soetamiseks. Hiljem on parvlaevade opereerimise hankel pakkumise tegemine ja uue ärivaldkonna avamine toimunud AS-i Tallinna Sadam nõukogu heakskiidul.
Ühtlasi märgin ära, et Tallinna Sadamal ei olnud vastavat äriplaani ka eelmise aasta valitsuskabineti protokollilise otsuse vastuvõtmisel, see oli 26. septembril 2013. Tookord otsustati kabinetis kiita heaks üldine põhimõte korraldada tulevikus parvlaevaühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel riigi äriühingu või selle tütarettevõtja omandis olevate laevadega.
Tingimuseks seati, et kaasnevad kulud ei suurene, kui neid võrrelda mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaühenduse praeguse riigipoolse toetamisega.

Kokkuvõttes. Mul ei ole õnnestunud kohata kedagi, kes kogu selle aastaid kestnud parvlaevasaaga puhul kinnitaks, et see on tugevdanud tema usku riigi suutlikkusse efektiivselt ja arukalt tegutseda ning probleeme konstruktiivselt lahendada.
Pigem vastupidi. Toon näite elust endast.
Kui meie auditimeeskond oli parasjagu teel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse küsitlema käesolevale arupärimisele vastamise tarvis sealseid ametnikke, võttis n-ö kodanikuvaate kokku neid vedanud taksojuht.
Jutuks tulnud järjekordse uudise peale parvlaevade hankimise teemal sõnas ta: „Kuradi tsirkus. Riik või asi!“
Ei kodaniku ega riigikontrolörina ei soovi ma, et selline hinnang riigi kohta leviks.

Tänan tähelepanu eest.

Share

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga