Saatin täna hommikul valitsusele kirja, kus ütlen välja oma arvamuse erakoolide tegevuskulude rahastamise süsteemi kohta. Seda on kindlasti vaja reformida, sest praegune süsteem on jätkusuutmatu ning ma ei saa praeguse automaatse maksmiskohustuse põlistamist toetada. Omavalitsustele tuleks anda kaasarääkimisõigus erakoolide tekkel ja otsustusvabadus erakoolide teatud kulude katmisel.
Kirja tekst on siin:
Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2015. aasta kabinetinõupidamisel arutatakse erakooliseaduse muudatusettepanekut, mis näeb ette muuta 2011. aastast valdadele ja linnadele pandud kohustust katta eraüldhariduskoolide tegevuskulusid. Edaspidi saaks omavalitsus võimaluse erakooli tegevuskulude katmises osalemise üle ise otsustada.
Tõuke selleks andis Riigikohtu otsus, mis tunnistas 2014. aastal põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid kohalikule omavalitsusele erakooliseaduse §-ga 222 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. Kokkuvõtlikult: Riigikohtu otsusest tuleneva eelnõu sisu puudutab küll kohalikule omavalitsusele pandud kohustust osaleda eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises, kuid riigil tuleb see raha kohalikele omavalitsustele riigieelarvest hüvitada.
Riigikontroll peab vajalikuks rõhutada järgmist:
1. Praegusel viisil jätkamine on rahaliselt kontrollimatu ja jätkusuutmatu. Oluline on tähele panna, et 2011. aastal jõustunud seadusemuudatused, millega erakoolide tegevuskulude tasumine pandi kogu ühiskonna õlule, on tekitanud erakoolide hulga arvulise hüppe. Haridus- ja Teadusministeerium on arvutanud, et kui erakoolide kommunaalkulusid hakataks järgnevatel aastatel riigieelarvest kinni maksma, toetataks erakoolide õpilasi enam kui 50 protsenti suurema summaga kui munitsipaalkoolide õpilasi ning see saab tulla vaid ülejäänud haridusraha kasvu arvelt. Ministeerium on ka nentinud, et praegusel viisil jätkates pole võimatu, et summad erakoolide tegevuskulude katmiseks jõuavad lähema kümne aastaga paarikümne miljoni euroni. Kulude kasv on seega prognoosimatu. Riigikontroll ei saa praeguse automaatse maksmiskohustuse põlistamist toetada.
2. Omavalitsustele tuleb anda kaasarääkimisõigus. Kuigi vajaliku arvu õppeasutuste ülalpidamine on riigi ja kohalike omavalitsuste kohustus, on üldhariduskoolid valdavas osas kohalike omavalitsuste pidada. Kohalike omavalitsuste võimalus arvestada oma koolivõrgu kujundamisel erakoolidega, ei ole seaduse tasandil siiani selgelt reguleeritud.
Praegu on kohalik omavalitsus erakoolide tekkimise protsessist kõrvale jäetud – erakoolile loa andmisel ei ole vaja arvesse võtta, kas omavalitsusel on koolikohti kõigile lastele ja kui palju nendest kohtadest erakooli siirduvate laste arvelt tühjaks jääb. Seega pole sisuliselt ei riigil ega omavalitsusel ehk olulistel rahastajatel võimalik mõjutada erakoolide tekkimist, kuigi koolivõrk on piisav ja veel üht kooli, mille tegevuskulude katmises kõik maksumaksjad osalema peavad, ei ole mõistlik luua. Praegune olukord, kus omavalitsusel pole isegi mingit kaasarääkimisõigust, küll aga kohustus maksta, pole kindlasti normaalne.
Omavalitsus peaks edaspidi saama aegsasti teada erakooli asutamise soovist ning kaaluma oma vajadusi ja võimalusi integreerida uus kool valla või linna koolivõrku, kui erakooli asutaja seda samuti soovib. Teiste sõnadega – uute erakoolide loomise puhul peaks olema omavalitsuse roll kaaluda kogukonna soove ja vajadusi ning otsustada enda võimalust mööda koostöö tegemise üle.
Seadusemuudatuse kaudu tekib omavalitsustel selge roll erakoolide asutamise juures ja otsustusvabadus teatud kulude võimaliku vabatahtliku rahastamise asjus ning ka selge vajadus analüüsida oma koostööd erakoolidega, sest just kogukonda esindava kohaliku volikogu pädevuses on kaaluda, milliste erakoolide toetamine on kogukonna huvides vajalik ja rahaliselt võimalik.
3. Koolivõrk vajab korrastamist. Riigikontroll on läbi aastate oma auditites toonud argumente selle kasuks, et üldhariduskoolide võrk vajab korrastamist. Praegu on nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka kohalikud omavalitsused tegemas mitmeid olulisi otsuseid koolivõrgu ümberkujundamiseks, oma mõju koolivõrgule saab lähiajal olema ka Vabariigi Valitsuse plaanitaval halduskorralduse muudatusel. Seega on lähiaastatel koolivõrgus ees suuremad muutused.
Alar Karis,
riigikontrolör

Share

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga