Raske on öelda, kui suur roll on juhusel sattuda tegelema teadussuunaga, mis aastakümneid hiljem saab Nobeli preemia. Kas see näitab teadlase teadlikku valikut või kolleegide, ka ainult kirjandusest tuttavate mõjutust või on kõik ikkagi juhus? Iga teadlane valib ise oma tee, aga kunagi pole välistatud, et ühel hetkel avastatakse end…

Loe edasi »

Harjumuse jõud sunnib vahel tagasi vaatama aega, mil projektide maailmast veel lõhnagi polnud. Kuidas siis hakkama saadi? Mida siis õigupoolest tööl tehti? Maailma ja muutustega kaasaminek on Eestist iseenesest mõistetavalt teinud projektiühiskonna. Kelle projekt on parim, kes seekord raha saab ja kes ilma jääb, on muutunud põhiküsimuseks. Ununema kipub aga…

Loe edasi »

Streikimine on üks töövõitluse vorme, mille ajalugu ulatub Ramses III aegadesse Vana-Egiptuses. Taasiseseisvunud Eesti seni suurim, haridustöötajate ühepäevane streik, millega liitusid ka teatrid, muuseumid, raamatukogud ning teatud määral ka ülikoolid, toimus kolm aastat tagasi. Kuid kas keegi suudab meenutada, mida saavutati? Näib, et kokku ei lepitud suurt midagi, sest paljud…

Loe edasi »

Teadmistepõhine ühiskond ja sellega kaasnev majandusime on märksõnad, mis viimasel ajal ilmestavad meie ajakirjandust. Tunneme uhkust, kui üksikud Eesti tippteadlased on murdnud end Euroopa või maailma teadusse. Paraku ei määra aga need üksikud edulood Eesti teaduse tegelikku taset, sest teadusse tulek ja selles tasemel püsimine on märksa keerukam. Teadusse tullakse…

Loe edasi »

Kui hingedel on võime rännata, kas siis ka kehad rändavad? Ja kui kehad rändavad, mis saab siis hingest? Seda igivana küsimust ei esitata siin esimest korda. Moodsas teadusmaailmas näib hingederänne võimalik olevat, kehad või nende osad rändavad niikuinii. Elu alguse ime Inimest on alati huvitanud nii looduse kui ka inimese…

Loe edasi »