Suurima nn üksikute korterite arvuga omavalitsused 2015.Paar päeva tagasi demonstreeris Kohtla-Järve volikogu, kuidas on võimalik (täiesti seaduslikult) saada n-ö enda õuelt ära probleem munitsipaalomandis olevate kehvas seisus korteritega, kus ei soovi keegi elada ja mida keegi ei taha ka osta, aga mida tuleb sellest hoolimata ülal pidada. Asi on väga lihtne – tuleb nendest korteritest asjaõigusseaduse alusel riigi kasuks lihtsalt loobuda. Seadus ütleb, et kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda ja riigi nõusolek ei ole selleks vajalik. Just sellele sättele tugineski Kohtla-Järve linn, kes sel viisil tegi meile kõigile „kingituse“ – 31 tühja munitsipaalkorterit, mille ülalpidamiskulud on aastas üle 45 000 euro.

Riigile sel moel sülle langev kinnisvara oli jutuks juba eelmise aasta novembris, kui Riigikogule aastaraportit tutvustasin. Parlamendi liige Olga Ivanova viitas oma küsimuses, et näiteks Ida-Virumaal on kasvav hulk neid, kellel on kas liiga kulukas maksta kommunaalkulusid, kinnisvarale pole ostjat, on tekkinud võlg vms, ja lihtsaim tee on loovutada see kinnisvara riigile. Küsimusele, mis on riigil plaanis nende korteritega ette võtta, vastasin toona, et sel moel riigile kinnisvara üle andes jääb probleem ikka üles: vara liigub lihtsalt eraisiku või omavalitsuse käest riigi kätte, aga hoonega pole ikka midagi peale hakata.

Kui kõik kohalikud omavalitsused, kellel on kasutuseta seisvaid kortereid, järgiksid Kohtla-Järve eeskuju, võiksid riigi ehk maksumaksja kulud selliste korterite ülalpidamisel küündida aastas üle miljoni euro.

Riigikontroll uuris 2016. aastal kohalike omavalitsuste hoonete olukorda, muu hulgas ka seda, kui palju on omavalitsustel üksikuid kortereid. Selgus, et omavalitsuste valduses oli 2015. aasta lõpul 8734 üksikut korterit, neist enim Narva (1300), Tallinna (613) ja Tartu (567) linnas. Keskmiseks omavalitsuse valduses oleva korteri netopinnaks on 47 m2. 1256 korterit ehk 14% nendest korteritest oli 2015. aastal seisnud kasutuseta. Enim oli kasutuseta kortereid Kiviõli (220) ja Kohtla-Järve (199) linnas. Omavalitsuse elaniku kohta oli enim korteripinda: Martna vallas (6,5 m2, vallal kokku 80 korterit, neist kasutuseta 32), Tootsi vallas (3,9 m2, kokku 77, kasutuseta 7) ja Tudulinna vallas (3,3 m2, kokku 26, kasutuseta 11).

Aga see ei ole veel kõik. Riigikontrolli ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest näitas, et 2015. aasta lõpu seisuga oli omavalitsuste ja nende ühingute valduses kokku 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, mille suletud netopind oli kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit (võrdluseks: riigiasutuste valduses oli samal ajal 2,2 miljonit m2 hooneid) ja arvestades keskmist kulu ruutmeetri kohta, olid nende hoonete majandamiskulud 2015. aastal ligikaudu 90 miljonit eurot. Veidi rohkem kui kümnendiku hoonete seisukord oli kas halb või väga halb ja omavalitsused sooviksid osa hooneid lammutada, milleks neil raha napib. Seega võib riigi jaoks tiksuda omavalitsustes omamoodi kinnisvaramiin.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga