Käisin täna Tallinnas Pirita majandusgümnaasiumi konverentsil noorte ees esinemas ja kutsusin neid üles Eestist lahkuma, minema välismaale kas õppima või töötama, kuid pärast aastaid võõrsil siiski kodumaale tagasi tulema, sest siinne arusaama maailmast vajab nii väga avardamist.

Olen ise töötanud Hollandis, Suurbritannias ja Saksamaal ja mulle tunudb, et Eestis elatakse ja käitutakse tihtipeale arusaamas, et kogu maailm koosnebki 1,3 miljonist inimesest, ega olda avatud, mis on selgeks takistuseks meie ühiskonna ja riigi arengus. Meil tuleks oma suletud arusaamades elamise asemel mõista, et maailm on oluliselt suurem, on eri kultuurid, eri riigid. Nende keskel elamine ja töötamine, nende mõistmine annab uusi kogemusi, uusi oskusi, aitab meil tegelikkuses ka enda elu paremini korraldada. Me peaks püüdma iseennast ja oma probleeme väljastpoolt vaadata. Ja paljud asjad paistavad hoopis teistmoodi, sest eri riikide ja rahvaste kultuur ning mõtlemisviis, sealhulgas majandusmõtlemine, on erinev ning nendega kokkupuude ja isiklik kogemus suurendab oluliselt tõenäosust, et meil õnnestub ühele või teisele probleemile leida lahendus, mis just meile sobib – teha asju teisiti, kui nii võib ajavaimust kantuna väljenduda. Kohaliku künka otsas istudes aga inimene ega tema mõtlemine ei muutu. Tal on vaja selleks keskkonda vahetada.

Minu arvates on ka väga oluline, et noortele, kes välismaalt tagasi pöörduvad, oleks Eestispakkuda selline elukeskkond ja sellised ühiskonna hoiakud, et siia tahetaks tagasi tulla – et neil inimestel oleks oma võõrsil õpitud uute oskuste ja teadmistega siin ka midagi peale hakata. On tähtis, et meil ei tekiks olukorda, kus kõik avara vaatega inimesed on siit lahkunud ega kavatsegi tagasi tulla. Kui siia jääb ainult keskpärasus, siis teatavasti keskpärane inimene ei salli enda kõrval kedagi, kes on n-ö teravam pliiats, see aga omakorda tekitab veelgi hallust, keskpärasust ja stagnatsiooni juurde. Meil tuleks meeles pidada, et Eesti helgematele peadele ei pea jahti mitte ainult Eesti ise, vaid ka kogu ülejäänud maailm ning seetõttu peab olema nende inimeste tagasimeelitamiseks siin tõesti selline ühiskond, mida on põhjust teistele riikidele ja ühiskondadele eelistada. „Ilmselt vaid verivorsti ja kaerajaani pärast siia tagasi ei tulda.

Olen ka veendunud, et kui me väikerahvana tahame tänapäeva maailmas olla konkurentsivõimelised, peavad inimesed olema kaks-kolmkeelsed ja sellele peab aluse panema õpe just Eestis. Ilmselt juba paarikümne aasta pärast võib tehnoloogia areng lükata selle mitmekeelsuse hädavajalikkuse küll tagaplaanile, sest targad masinad aitavad meil suhelda teiste rahvastega nii kõnes kui ka kirjas nii, et igaüks räägib oma emakeeles. Kuid kuni me sinnamaale jõuame, pole meil mitmekeelsusest pääsu.

* * *

Pirita majandusgümnaasiumis 29. jaanuaril 2015 korraldatud konverentsil „IKT strateegiad ettevõtluses ja hariduses“ oli esinejaid esinejaid Riigikantseleist, Sertifitseerimiskeskusest, Tallinna Ülikoolist, Tehnikaülikoolist, Kaitseressursside Ametist, IT ja idufirmadest jm.

Siin paar pilti.

Share

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga